Sülearvuti – vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Kui lauaarvutite puhul on emaplaadid standarditud, [11] siis sülearvutite puhul määrab üldiselt emaplaadi kujunduse ja suuruse tootja ning seega on niinimetatud white box sülearvutite ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seni osutunud eriti edukaks. [12] Protsessor [ muuda | muuda lähteteksti ]

Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad ( i-seeria, Intel Core 2), "Compare Intel Processors": Laptop Laptop, Desktop, Server and Embedded Processor Technology – Intel [14] samas näiteks Atom-seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes seadmetes ja nende eesmärgiks on võistelda ARM protsessoritega. [15]


Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM-tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures kasutatakse selle väiksemat versiooni SODIMM, millele on paigaldatud mitu mälukiipi. [18] Kuni 2012. aastani oli viimaseks versiooniks DDR3 SODIMM, kuid 2012. aasta jooksul peaks välja tulema ka juba DDR4-mälu, [19] mis on väidetavalt kuni 40% efektiivsem kui DDR3-mälu. [20] Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised [21]).

Paljudel sülearvutitel on energiasäästu eesmärgil kasutusel emaplaadi kiibistikule [22] integreeritud videokaart, mis kasutab arvuti enda muutmälu ning seega jääb RAM-i süsteemi enda töötamiseks vähemaks. Samuti ei paku integreeritud kuvaadapter üldiselt võimalust mängida viimaseid mänge vaid see sobib lihtsakoelisemateks tegevusteks, mis ei nõua suurt graafikavõimsust. [23]

Samal ajal on aga võimalik osta ka sülearvuteid, millel on eraldiseisev videokaart ja mis seetõttu saavad paremini hakkama näiteks kõrglahutusega video kuvamisega ning uuemate mängudega. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et eraldi videokaart võtab rohkem voolu kui integreeritu ning seetõttu pole alati otstarbekas osta väga suure graafikavõimsusega sülearvutit.

Kõvaketastele salvestatakse aastast 2006 andmeid üldiselt vertikaalselt [24] ja seetõttu on suurenenud märkimisväärselt kõvaketaste mahutavus ruuttolli kohta. 2,5“ kõvakettad suudavad talletada piisavalt andmeid, et täita tavakasutaja vajadusi: sülearvutitele mõeldud kõvaketaste mahutuvus on jõudnud juba 1 terabaidini [25] ning arvatavasti kasvab see tulevikus veelgi.

Tänapäeval hakatakse eriti sülearvutimaailmas vaatama üha rohkem aga pooljuhtketaste ehk SSD-de poole, mis on magnetketastest mõnevõrra energiasäästlikumad ja töökindlamad, suurema lugemis- ja kirjutamiskiirusega ning vastupidavamad põrutustele, sest erinevalt HDD-dest ei ole neil liikuvaid osi. [26] Üheks suurimaks puuduseks pooljuhtketastel on veel suhteliselt kõrge hind, mis ei aita kaasa konkurentsile magnetketastega, mis on kordades odavamad.

Lisaks on võimalik valida ka mati või läikiva ekraani vahel. Esimesel on värvid hägused ja pilt pole kontrastne, samas on sellega väga mugav töötada ereda valguse käes. Viimasel on olukord aga vastupidine. Seetõttu eelistatakse kontoriarvuti ostmisel näiteks matte ekraane, sest seal on tihti palju ja eredaid valgusallikaid. [29] Optiline seade [ muuda | muuda lähteteksti ]

Sõltuvalt arvuti suurusest on igal arvutil vähem või rohkem väliseid siine, mille abil saab arvutiga ühendada lisaseadmeid. Kõige tuntum neist on USB-pesa. Samuti on sülearvutitel üldjuhul olemas kas VGA-pesa, DVI-pesa või mõlemad [35] ning TRS-pistikupesa, et kasutada sülearvutit koos väliste kõlarite või kõrvaklappide ning välise mikrofoniga. [36] Uusimatel sülearvutitel on ka HDMI-liides, et edastada kõrglahutusega pilti ja heli telerisse, millel on samuti HDMI-pesa. Samuti kasutatakse tänapäeval üha laiemalt eSATAt, mis suudab andmeid edastada 3 korda kiiremini kui USB 2.0 ja FireWire 400. eSATA-pessa on võimalik ühendada näiteks väliseid kõvakettaid või optilisi seadmeid. [37] Sülearvuti toide [ muuda | muuda lähteteksti ] Pikemalt artiklis Sülearvuti toide. Pikemalt artiklis Sülearvuti akud.

Sülearvuti üks peamisi erinevusi lauaarvutitest on see, et sülearvutid saavad mõnda aega tänu akudele töötada ilma võrgutoiteta. Aku vastupidavus sõltub aga suures osas riistvarakomponentidest. Näiteks eraldiseisva videokaardiga sülearvuti aku peab tunduvalt vähem aega vastu kui integreeritud videokaardiga sülearvuti aku. Samuti tuleneb erinevus ka sellest, mida arvutiga tehakse: mänge mängides tühjeneb aku mitu korda kiiremini kui tekstitöötlust tehes. Sülearvuti aku säästmiseks on väga palju võimalusi. [38]

Kaasaskantavus on tavaliselt esimene omadus, mis mainitakse sülearvutite ja lauaarvutite erinevuses. [39] Füüsiline kaasaskantavus võimaldab sülearvutite kasutamist mitmes asukohas – mitte ainult kodus ja töökohas, kuid samuti olles liikvel või lennukis, kohvikutes, auditooriumites või raamatukogudes, kliendi asukohas või koosolekuruumides jne. Kaasaskantavuse omadus pakub märgatavaid eeliseid:

• Uuenduslik informatsioon – kui inimesel on rohkem kui üks lauaarvuti, siis tekib sünkroonimisprobleem: muudatused, mis on tehtud ühes arvutis, ei kajastu automaatselt teistes. On võimalusi, kuidas seda probleemi lahendada, kaasaarvatud füüsiline uuendatud andmete teisaldus (kasutades USB-välkmälupulka või CD-sid) või sünkroonimistarkvara abil Interneti kaudu. Siiski, kasutades ühte ainsat sülearvutit mõlemas kohas, välistab probleemi täielikult, kuna fail esineb ühes kohas ja on alati uuenduses.

• Ühenduvus – Wi-Fi traadita side võrgu levik ja mobiilsete lairiba andmete teenused ( HSDPA, EVDO ja teised) kombineeritud üldlevinud sülearvutite toega [41] tähendab, et sülearvutid omavad lihtsat Interneti ja kohtvõrgu ühenduvust, samal ajal kui ollakse liikvel. Wi-Fi-võrk ja sülearvutiprogrammid on väga laialdaselt levinud ülikoolilinnakutes. [42]

• Vähene energia tarbimine – sülearvutid on mitu korda energiasäästlikumad kui lauaarvutid. Tavaline sülearvuti kasutab 20–90 W, võrreldes 100–800 W lauaarvutiga. See saab olla osaliselt kasulik ettevõtetes (kus on sadu lauaarvuteid, korrutades potentsiaalse säästmise) ja kodudes, kus arvuti töötab ööpäev läbi (nagu kodune meediaserver, printimise server jne).